Saaremaa sõnadega toit
Tuhlimoos, tuhlis ja nott või tuhlipuder ja nott, lisaks silgud. Millest on jutt? Saaremaa toidust muidugi. Kas oleks osanud arvata, eks?! Kes Saaremaal on juba käinud või saarlast kohanud, teab, et siin räägitakse veidi teistmoodi. Üks osa saarlastest ei kasuta Õ tähte ning nagu nüüd välja tuleb nimetame me toitu teisiti kui mandrirahvas ja naabersaared.
Tuhlid, silgud ja uhaa
Aga mis asi on tuhlis? Tuhlis on kartul! Kartul jõudis küll Saaremaale alles 19. sajandil, aga siiski on ta suureks osaks saaremaisest toidukultuurist.
Näiteks pannileiba teevad saarlased just kartulist. Sellest tulenevalt ehk hakkasid juba lahti mõtestama väljendeid tuhlimoos ja tuhlipuder. Need on kaks erinevat toitu, mille põhikoostisosa on kartul. Tuhlimoos ehk kartulisalat ja tuhlipuder ehk kartulipuder. Nott on jahukaste suitsulihaga – tugev ja toitev!
Tugevale saarlase kohane toit. Ei saa me Saaremaal üle ega ümber ka kalast. Kala on alati saarlase laual olnud, ühel või teisel kujul. Vanasti soolati kala tünnidesse, et seda säilitada. Silk, silgud on soolvees räim – ideaalne kooslus saaremaise leivaga. Endiselt on au sees kuivatatud kala – nii särg kui lest. Suvel kuivatatud kala süüa ja saaremaist limonaadi või õlut rüübates polegi rohkem eluks vaja, kui siis ehk üks korralik saun.
Kalast lähemalt
Kalarahvana käib saarlase toidulauale ka uhaa ehk kalasupp. Iga kalamehe uhaa on erinev – on lihtsamaid, on keerukamaid. Osadel juhtudel jääb kala tervenisti supi sisse ja puhastad süües, teisel juhul puhastatakse kala peale keetmist ning kala keeduvette/puljongisse lisatakse teised koostisosad ning viimasena puhastatud kala.
Eriti hea kalasupi saab ahvenast! Ahvena roogudest puhastamine on küll peavalu, kuid see on seda väärt. Üldiselt peale kala palju muud supi sisse ei lisata – sibul, porgand, kartul, maitserohelist, harvematel juhtudel ka pits viina.
Osades peredes on ka kombeks koort (hapu- või vahukoort) supile lisada. Kui tahad näha veel rannakalureid tegutsemas, siis seda võid tähendada siiani nii Nasva kui Tori sadamas. Õigel ajal peale satud, saad ehk värske kalagi omale osta! Suviselt toidulaualt ei puudu ka suitsukala. Suitsukalaks sobib nii räim, ahven, tuulehaug, latikas kui ka lest. Harvadel ja õnnelikel juhtudel satub ka angerjas suitsuahju.
Kaasaegne Saaremaa toit
Saaremaa on rikas nii toidu kasvatajate, tootjate kui ka söögikohtade poolest. Saaremaal kasvatatakse kõike, mida eluks vaja läheb. Meil on viljapõllud, juurviljapõllud, puuviljaaiad, arenenud looma kasvatus kui ka piimakarjad. Saaremaa rannikualasid hooldavad maheveised ja lambad.
Saaremaal toodetakse moodsaid piimatooteid, peeneid erinevaid äädikaid ning tudra- ja kanepiseemne õli. Loomulikult on see nimekiri palju-palju pikem, mida kõike siin kasvatatakse ja toodetakse.
Saarlane juba nälga ei jää ja kohalikest juur- ja köögiviljadest saab vikerkaarevärvilise toidu küll! Ei ole me siin Saaremaal kadedad ning saadame oma head-paremat saarelt välja Eesti riigi piires kui ka kaugemale. Võib-olla oled isegi märganud letil sõna Saaremaa või Ehtne – tihti käivad need sõnad koos !
Metsaannid, koriluse kunst ning hoidistamine
Saaremaa metsad on väga mitmekesised ning metsaandide leidmine vägagi lihtne. Kui tunda natuke seeni ja marju, siis korvike saab kiiresti täis ning sügavkülm ja sahver ka! Seeneaeg saarel algab juba kevadel. Selliseks toredaks ja lihtsaks kevad seeneks on näiteks kuhikmürkel – seda on leitud isegi Kuressaare linnapiirilt, polegi kaugele vaja seente järele minna.
Kui kuhikmürkel on pigem kohe tarbimiseks seen, siis esimesed kukeseened leiad ilmselt metsast juba jaanide ajal, soovitame kindlasti kukeseenekastet koos varajase kartuliga, imeline kooslus!
Kukeseeni on kena sisse teha, nii praetult ja sügavkülma pannes kui ka mõnusasse marinaadi vürtside ja kaneeliga – nii saavad kokku suvi ja jõulumeeleolu ühes purgis. Jaanipäeva paiku, eriti kui on soe suve algus olnud, leiad metsaalt esimesed metsmaasikad ja muulukad. Neid marju kõrre otsa korjata on eriti mõnus ja suvine, kuigi tihti jõuavad nad ikka esiti suhu.
Need on Saaremaa varasuvised maitsed. Suve keskpaigas ja lõpus on juba metsaalune väga erinevaid seeni ja marju täis, pilvikutest puravikeni ning metsmaasikatest pohladeni. Kui armastad rabamatkal käia siis hoia juulikuus silmad lahti ja võid murakaid leida ning sügisel on kindlasti jõhvikaid palju.
Lisaks on Saaremaal üks põnev mari veel, mida paljudes mandri osades ei ole – põldmari ehk põldmurakas. Põldmarja marjad on küpselt mustad või sinkjad. Põldmarja saad nii hoidistada kui külmutada, hea vaheldus kodusele vaarikale näiteks.
Säravad ja mitmekülgsed söögikohad Saaremaal
Restoranidki on oma menüüdesse toonud saaremaise tooraine nii põllult, metsast kui merelt. Menüüs on vihjeks Ehtne märk saaremaisele toorainele. Saarele kohaselt on mõnelgi restoranil päevasaak menüüs ehk millist kala meie meri see päev andnud on ja sellest tuleb ka praad sinu lauale.
Restoranivalik on Kuressaare suuruse linna kohta üpriski lai – linna pealt leiad nii moodsama köögi esindajad, traditsioonilist toitu, pubisid, Itaalia mõjutustega kohti. Kõhu saab täis nii omnivoor kui vegan! Linna pealt leiad mitmeid restorane, kes The White Guide poolt hinnatud ja ära on märgitud.
Saaremaa toit on väga mitmekesine, kuid samas lihtne ning väärtustades ikka oma. Tooraine on tihti kohalik nii kodudes kui restoranis. Saarlasele kohe meeldib oma toitu süüa, ikkagi teada kust tuleb ja kes tegi! Tule proovi sinagi meie saare maitseid ning lase end viia maitsete rännakule!
